Keskmine osakeste suurus on oluline näitaja, mis peegeldab fluorestseeruvate pigmendiosakeste suurust, ja seade on um. Mida peenem on osakeste suurus, seda lihtsam on tootel hajutada, sulatada ja allavoolu tooteid.
Pigmendid on värvilised ained, mis on tavaliselt segatud värviliste ainetega, peamiselt anorgaaniliste ühenditega; värvained on teatud tüüpi värvilised ained, mida saab kinnitada erinevate kiudude ja muude materjalide külge otse või mordandi toimel. Seda saab kombineerida värvitud ainega, enamasti orgaaniliste ühenditega.
Pigmente ei saa värvida, kuid värvaineid saab värvida. Pigmentide ja värvainete erinevus Pigmendid on peened pulbrilised värvilised ained, mis on tavaliselt vees, õlis ja lahustites lahustumatud, kuid neid saab neis ühtlaselt hajutada. Pigmendid on värvivärvide sekundaarsed kilemoodustajad. Puidu kaunistamise protsessis valmistatakse krunte, kitte ja puidu värvimist ning sageli kasutatakse pigmente.
Värvained jagunevad vastavalt nende kasutusomadustele järgmistesse kategooriatesse:
1. Otsene värv
2. Happelised värvained
3. Hajuta värvained
4. Reaktiivsed värvained
5. Vativärvid
6. Katioonsed värvained
7. Jäävärv
8. Polükondensatsioonivärvid
Lisaks on oksüdatsioonivärve, väävlivärve ja nii edasi.
Temperatuuri, mille juures termoplastiline vaik muutub tahkest olekust kleepuvasse olekusse, nimetatakse selle pehmenemispunktiks. Kui pehmenduspunkt on liiga madal, on toodet lihtne aglomereerida; kui pehmenduspunkt on liiga kõrge, tuleb süstimistemperatuuri tõsta, vastasel juhul on pigmenti raske sulatada ja seda ei saa hajutada.
